Keskkonnamõju
Uuringud näitavad, et Tolpanvaaras on suurepärased tuuleolud. Loodus- ega riigikaitselisi piiranguid ei ole. Vähene asustus tähendab, et tuulepargi saab rajada minimaalse häirimisega. Korralik metsateede võrgustik on seal juba olemas.
Pargi rajamisele eelnes põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis võttis arvesse nii võimalikku mõju inimestele kui ka loodusele. Samaaegselt mõjude hindamisega koostati teemaplaneering (land use plan).
KMH ja teemaplaneeringu koostamise käigus hinnati peamiselt järgmisi mõjusid:
- mõju elanikkonnale ja maakasutusele;
- mõju maastikule;
- mürast ja varjudest tingitud mõjud ning nende mõju inimeste elutingimustele, mugavusele ja vaba aja veetmise tegevustele;
- mõju lindudele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Keskkonnamõjude hindamisel keskenduti nendele mõjudele, mida hinnati olulisteks ja tajutavateks. KMH programm sisaldas ka Natura hindamist vastavalt keskkonna õigusaktidele.
Selleks, et toetada hindamisel juba olemasolevat materjali, tehti keskkonnamõju hindamise uuringute etapis järgmised täiendavad uuringud:
- Varjutuse modelleerimine
- Müra modelleerimine
- Pesitsusuuring
- Rändlindude uuring
- Taimestiku ja looduse uuring
- Nahkhiirte uuring
- Uuring, mis käsitleb projekti territooriumil olevate ülekandeliinide mõju loodusele
- Illustratiivsed maastikuefektid fotoadapteritega
- Arheoloogiline uuring
- Kohalike elanike küsitlemine, töö väikestes gruppides ja intervjuud
- Uuring, mis käsitleb mõju põhjapõdrakasvatusele
Lähimad majad on tuulepargist ca 1600 m kaugusel. Projekti territooriumi lähiümbrus on hõredalt asustatud. Lähimad väikeasulad on Puhose, Kosamonniemi ja Kurje külad.
Projekti territooriumi lähiümbruses olevad puhkemajad asuvad peamiselt projekti territooriumi ümbritsevate veekogude, nagu Pieni Haukijärvi, Haukijärvi ja Puhosjärvi kallastel.
Tolpanvaara tuulepargi arendusala on 2200 ha ja metsa raadamise tööd on vajalikud ca 25 hektaril.
KMH peamised järeldused
Maakasutus
Kahjulikke mõjusid saab ära hoida, kui on hea teave objektil rakendatavate meetmete või piirangute kohta nii ehituse kui ka töö ajal. Projekti käigus parandatakse projektipiirkonnas olemasolevat teed ja täiendatakse teedevõrku ühendusteedega, mis viivad olemasolevatelt metsateedelt tuulikuteni.
Maastik ja kultuuriloolised väärtused
Tuuleturbiinid on suurte mõõtmetega, mistõttu on maastikule ebasoodsate mõjude vähendamiseks piiratud hulk vahendeid. Elektrijaamade värvus on valge/hall, mis on ümbritseva maastiku jaoks parim valik.
Tuulepargi planeerimisel on arvesse võetud piirkonna teadaolevaid muinasjäänuseid. Ehitustööde hoolikas planeerimine ja teostamine võimaldab vältida muinasjäänuste (tõrvahaua) kahjustamist.
Taimestik
Ohustatud liikide paiknemist tuleb ehitustööde planeerimisel arvestada ning järgima peab metsa- ja veeseadust.
Müra
Tuulepark ei ületa elamurajoonides müra kontrollväärtusi. Lisaks kasutatakse tuuleturbiini mürataseme vähendamiseks sakilisi tuuliku labasid.
Linnud ja loomad
Mõju loomastikule projektipiirkonnas on piiratud. Näiteks võib alal esineda lendoravaid, kuid lendorava potentsiaalsed elupaigad plaanitakse jätta puutumata.
Kahjulikke mõjusid lindudele vähendatakse tuulikute paigutusplaani muutmisega nii, et need asuksid lindudele väärtuslikest aladest ohutus kauguses.
Virvendus
Meetmed virvenduse vähendamiseks võivad olla näiteks kaitsepuude istutamine või nende jätmine virvendusohtlikesse piirkondadesse. Vilkumise mõju lähiasulatele ja maanteeliiklusele on aga antud projektis hinnatud nii väikeseks, et konkreetsete meetmete järele puudub vajadus. Hinnangu kohaselt ei tekitata projektiala lähistel elanikkonnale märkimisväärset virvendust ega ületata Taanis ja Rootsis kasutusel olevaid piirväärtusi.
Inimeste toimetulek, elamistingimused ja heaolu
Projekti kahjulikke mõjusid saab leevendada hoolika planeerimise ning püsielanike ja turistide aktiivse teavitamisega. Piirkonda kasutajate teavitamine välistab ka inimeste kogetava ebakindluse. Mõjusid saab leevendada ka parandades piirkonna liiklusohutust ning tagades aja veetmise võimaluse piirkonnas ehitustööde ajal.
Kahjulikke mõjusid piirkonna inimeste elutingimustele ja mugavusele saab vähendada investeerides tuuleparkide müra vähendamisesse. Ehituse ajal peab töö olema hästi planeeritud ja tõhusalt teostatud. Erilist tähelepanu tuleks ehituse ajal pöörata liiklusohutusele projektiala läheduses.
Pintamo Paliskunta ja Paliskunta Ühinguga jätkatakse meetmete kavandamist, mis on seotud projekti kahjulike mõjude ennetamisega põhjapõdratööstusele.
Ohutus
Jää teket tuuleturbiinides vähendab labade küttesüsteem. Tuulikutelt langevast jääst tulenev ohutusrisk on hinnanguliselt väike, kuid talvisel ajal elektrijaamade läheduses liikudes on mõistlik hoida ohutut distantsi. Tuulepargi rajamisel tuleks tähelepanu pöörata ümbruskonna liiklusohutusele, näiteks info edastamise ja ajutiste kiiruspiirangute kehtestamisega.
Üldteave tuuleparkide mõjude kohta
Müra
Kuigi kaasaegsete tuulikute müra on tagasihoidlik (võrreldes nt raske- või puidutööstusega), ei ole võimalik labade liikumisega kaasnevat sahinat tuulepargi lähiümbruses täielikult vältida. Samas ei ulatu tänaste võimsaimate elektrituulikute töötamisega kaasnev müranormatiivi ületav heli isegi kõige konservatiivsemate eelduste järgi tuulikust kaugemale kui 700 meetrit. Arendajate eesmärk on igal juhul planeerida tuulepark, mis ümberkaudseid elanikke ei häiriks.
Elektrituulikute kavandamisel koostatakse mürakaart, mis näitab arvutuslikult müra levikut. Mürakaart lähtub eeldusest, et kõik tuulikud töötavad maksimaalset müra tekitavas töörežiimis ja müra levib samaaegselt kõigis suundades. Samas reaalses olukorras see kunagi niimoodi pole, sest müra saab levida ainult ühes suunas alla tuult. Müralevi modelleerimisel arvestatakse ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal – näiteks mets on väga hea mürabarjäär ja neelab hästi erinevaid helisid. Samuti sumbub osa tuulikute poolt põhjustatud müra tavalises foonimüras, olgu selleks sõidukite liikumine või tuulesahin. Kokkuvõtteks, mürakaart arvestab paljude ettevaatusabinõudega, mistõttu on tegelik müratase alati madalam kui mudelites.
Varjutus
Päikeselistel päevadel kaasnevad tuulikute labade pöörlemisega liikuvad varjud. Varjutuse esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirte langemisega) ühel joonel. Seetõttu on liikuvate varjude esinemise aeg kergesti prognoositav ja mudeldatav, millega saab tuulikute positsioonide määramisel arvestada. Nii on võimalik varjutuse häiringut täielikult vältida.
Infraheli
Infraheli on heli, mille rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz ehk alla keskmise inimese alumist kuuldeläve. Elektrituulikutest põhjustatud infraheli jääb igal juhul allapoole inimese kuulmis- ja tajumisläve. Muuhulgas näitavad erinevad uuringud, et tuulikute poolt tekitatud infraheli on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt tekitatud infraheli tasemetega. Umbes 300–500 meetri kaugusel tuulikust puudub igasugune infrahelist tingitud oht inimese tervisele.
Vibratsioon
Selleks, et tuuleturbiin püsiks stabiilselt ja oleks vastupidav, peab tuuliku vundament olema täielikult vibratsioonivaba. Seetõttu saame väita, et töötavate tuulikutega maapinnavibratsiooni ei kaasne.
Kiirgus
Tuulikud ei kiirga mitte midagi, mistõttu igasugune kiirgusega seotud oht puudub.
Linnud
Elektrituulikute üheks oluliseks ja selgemalt eristuvaks mõjuks looduskeskkonnale peetakse seda, et suureneb risk, et linnud lendavad vastu tuulikut või saavad tuulikulabalt hoobi. Selle minimeerimiseks või vältimiseks on võimalik kasutusele võtta mitmeid abinõusid. Selleks, et tuulikulabad oleks lindudele paremini nähtavad, on kasutatud edukalt tuulikulabade värvimist ja pimedal ajal erivalgustuse lisamist. Lisaks on kaasaegsed elektrituulikud suhteliselt aeglase pöörlemiskiirusega, mis samuti vähendab oluliselt kokkupõrke ohtu.
Loomad
Tuulikute mõju loomadele sõltub väga paljudest asjaoludest, muuhulgas tuulikute asukohast ja konkreetsest loomaliigist ning selle tundlikkusest välistele mõjutajatele. Eesti bioloogid on näiteks välja toonud, et erinevad imetajad on Eesti läänerannikul asuvate tuuleparkidega kohanenud üllatavalt hästi (viide Postimehe artiklile). Samuti näitavad mitmed uuringud, et inimpelglikud ulukid harjuvad tuulikutega ka metsasel alal suhteliselt kiiresti juba peale ehitustegevuse lõppu. Kas ja kuidas mõjutavad tuulikud bioloogilist mitmekesisust ja loomi vallas, selgub siiski keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Mõju hindamisel ja tuulepargi kavandamisel on võetud eesmärgiks, et tuulepargi rajamisega olulist mõju loomadele ei tohi tekkida. Kui seda ei ole leevendavate meetmetega võimalik tagada, siis tuuleparki antud piirkonda ei rajata.
Vesi
Senise praktika põhjal ei nähtu, et tuuleparkide ehitamisel ja käitamisel oleks negatiivne mõju põhjaveele või salvkaevudele, aga ka pinnaveele. Selleks, et see ka nii jääks, hinnatakse võimalikke mõjusid täpsemalt keskkonnamõjude hindamise käigus ning vajadusel võetakse kasutusele ehitustehnilised lahendused, et igasugust riski vältida.
Raadamine
Tuulepargi rajamisel peab metsa raadama tuuliku vundamendi alt ja ehitusplatsi alalt, mis on tuuliku kohta ca 1 ha suurune ala. Seejuures on oluline säilitada rohevõrgustik ja loomade-lindude elupaigad. Pole teada ühtegi tuulepargi arendusprojekti juhtu, kuhu loomad-linnud pole peale ehitustegevuse lõppu alale tagasi naasenud.
